WiFi4EU – Veel jäänud loetud päevad

Tasuta WiFi eurooplastele

Euroopa Komisjon soovib algatuse WiFi4EU abil anda oma kodanikele ja külalistele võimaluse kasutada tasuta WiFi ühendust kõikjal Euroopas avalikes kohtades, nagu parkides, väljakutel, avalikes hoonetes, raamatukogudes, tervisekeskustes ja muuseumides.
WiFi4EU algatuse eelarve aastatel 2017–2019 on 120 miljonit eurot. Selle raames toetatakse kogukonnakeskustesse tipptasemel WiFi seadmete paigaldamist.

15.05.2018 on kohe käes, ehk jäänud on veel loetud päevad, kus kõik taotluse esitanud peavad olema kiired, et olla nende 15 taotleja seas saamaks vautšer väärtusega 15 000EUR.

Mida algatuse raames pakutakse?

WiFi4EU vautšeri alusel on omavalitsusel õigus saada kindlasummalist toetust 15 000 eurot. Vautšeri saanud omavalitsus valib välja avaliku elu keskused, kuhu paigaldatakse WiFi4EU kuumkohad (traadita juurdepääsupunktid), ning nad võivad vautšerit kasutada kallima projekti kulude osaliseks katmiseks.

Vautšerit võib kasutada uute seadmete ostmiseks või olemasolevate uuendamiseks ja nende ümber vahetamiseks turul saadaolevate uusimate ja kvaliteetseimate seadmete vastu.

Projektid valitakse välja nende esitamise järjekorra alusel. Samas tagatakse, et iga riik saab vähemalt miinimumarvu vautšereid (esimese projektikonkursi raames antakse igale riigile vähemalt 15 vautšerit).

WiFi4EU – Küsimused ja vastused. Siin toome välja mõned küsimused ja vastused mis võiks huvi pakkuda.

Kellele on kasu WiFi4EU projektist?

WiFi4EU on suunatud ELi kodanikele ja külalistele, kes saavad vaba juurdepääsu Wi-Fi võrgule ELi avalikus ruumis, nagu pargid, väljakud, üldkasutatavad hooned, raamatukogud ja tervisekeskused. Wi-Fi levialad saab rajada kohalik omavalitsus koostöös paigaldusettevõttega pärast vautšeri saamist Euroopa Liidult.

Kuidas vautšeri saajad välja valitakse?

Omavalitsused valitakse välja taotluse esitamise järjekorra alusel, MITTE registreerimise järjekorra alusel. Esimese osalemiskutse raames saab iga riik vähemalt 15 vautšerit. Ühele riigile antavate vautšerite väärtus ei tohiks ületada 8% esimese osalemiskutse eelarvest.

Ma sain vautšeri, mis edasi?

Toetusesaaja peab tagama seadmete paigaldamise ja WiFi leviala töölehakkamise hiljemalt poolteist aastat pärast vautšeri saamist. Seega peab toetusesaaja selle aja jooksul koostama projekti ja valima ettevõtte, kes WiFi seadmed paigaldab.

Iga toetusesaaja sõlmib WiFi seadmete paigaldamise lepingu oma valitud ettevõttega (kooskõlas riigihanke-eeskirjadega). Komisjon ei sekku toetusesaaja ja teenusepakkuja vahelistesse lepingulistesse suhetesse. Pakkuja võib veebiportaalis registreeruda igal ajal, kuid ta peab seda tegema hiljemalt siis, kui toetusesaaja on tema kui teenusepakkujaga lepingu sõlminud.

Toetusesaajad valivad avaliku elu keskused, kuhu WiFi4EU levialad luuakse. WiFi levialad luuakse sellistesse kohtadesse, kus sarnast tasuta WiFi ühendust veel ei ole.

Samuti on toetusesaajatel vaba voli valida internetiteenuse pakkuja, kes võib, kuid ei pruugi olla sama ettevõte, kes WiFi seadmed tarnib/paigaldab. Kiire lairibaühenduse leping peaks pakkuma kasutajatele kvaliteetset internetiühendust ning omavalitsusüksus peab selle sõlmima vähemalt kolmeks aastaks alates sellest, kui võrk on loodud ja tööle hakkab.

Mida vautšeri abil rahastatakse?

WiFi4EU vautšer hõlmab Wi-Fi levialade seadmete ja paigaldusega seotud kulusid, mis vastavad osalemiskutses ja valitud omavalitsustega sõlmitud toetuslepingutes esitatud nõuetele. Valitud omavalitsus maksab ühendustasu (internetiühenduse kulud), tegevuskulud ja seadmete hoolduskulud vähemalt kolme aasta jooksul.

Hankemenetlusega (sh tingimuste koostamisega) seotud kulud, vajaliku tagasiühendusega (nt võrgu laiendamisega) seotud kulud ja selliste lisaseadmetega seotud kulusid, mis ei ole otseselt Wi-Fi levialaga seotud (laadimisjaamad, tänavamööbel jne) kannab samuti omavalitsus.

Kui kaua vautšer kehtib?

Vautšer kehtib 18 kuud. Selle perioodi möödudes vautšeri kehtivusaeg lõpeb ja seda ei saa enam lunastada. Seega tuleks võrk üles seada ja tööle panna 18 kuu jooksul.

Kuidas vautšerit lunastada?

Nii teenusepakkuja kui ka toetusesaaja peavad kinnitama, et kohtvõrk on paigaldatud ja toimiv. Kui kohtvõrgu toimivus on (kaugseire abil) kontrollitud, saab võimalikuks makse tegemine.

Teenusepakkuja saab seejärel lunastada vautšeri Euroopa Komisjonilt ning summa, mida vautšer ei hüvita või mis selle väärtust ületab, tasub toetusesaaja.

Kui kiiret ühendust peaks WiFi4EU võrgud pakkuma?

Wi-Fi võrk peaks suutma pakkuda kvaliteetset kasutajakogemust. Omavalitsused peaksid tellima piirkonna kiireima turul pakutava ühenduse, mis peab igal juhul olema kiirem kui 30 Mbit/s. Tagasiühenduse võrgu kiirus peaks samuti olema vähemalt sama suur kui omavalitsuse siseselt kasutataval ühendusel. Komisjon tegeleb kõigi WiFi4EU levialade ühenduse kvaliteedi kaugseirega.

Kas olemasolevad WiFi võrgud saavad WiFi4EU algatusega liituda?

Olemasolevad üldkasutatavad WiFi võrgud saavad WiFi4EU algatusega liituda tingimusel, et nad täidavad edaspidi kindlaks määratavaid tingimusi (nende hulgas on teatavad tehnilised nõuded), mille eesmärk on vältida selliste WiFi4EU põhiomaduste muutmist nagu tasuta ja diskrimineerivate tingimusteta juurepääs ning vastavus teatavatele brändimis- ja tehnilistele nõuetele.

Olemasolevad võrgud saavad WiFi4EU algatusega ühineda isegi vautšerit kasutamata. Tegeleme praegu sellega, et pakkuda sobilikke lahendusi kõigi võimalike olukordade puhuks.

Kas ühendusega saab varustada mitut kohaliku elu keskust?

Jah, mitu kohalikku avaliku elu keskust saab ühendada kas ühte võrku (üks ühine pääsuleht) või mitmesse võrku (erinevad pääsulehed). Kui seadmete ja paigaldamise maksumus ületab vautšeri väärtuse, peab lisakulude rahastus tulema kas kohalikult omavalitsuselt või siis muudest riiklikest/piirkondlikest rahastamisallikatest.

Kuidas kaitstakse minu isikuandmeid?

WiFi4EU portaalis: vastavalt kohaldatavatele ELi õigusaktidele ja eelkõige määrusele (EÜ) nr 45/2001 kogutakse WiFi4EU portaalis ainult neid isikuandmeid, mis on vajalikud WiFi4EU algatuses osalemiseks ja selle haldamiseks Euroopa Komisjoni või tema täitevasutuste poolt, ning andmeid ei säilitata, välja arvatud juhul, kui see on vajalik kontrolli või auditeerimise eesmärgil.

Samuti võivad Euroopa Komisjon või tema täitevasutused teatavat osa nimetatud andmetest teadmisvajaduse põhimõtte kohaselt jagada muude ELi institutsioonide või asutuste ning liikmesriikide, sealhulgas nende piirkondlike või kohalike ametiasutuste, või Euroopa õiguse kohaseid kontrolle või läbivaatamisi tegevate teenistustega, nagu Euroopa kontrollikoda, Euroopa Pettustevastane Amet, Euroopa Ombudsman jne.

Täiendava teabe leiate WiFi4EU isikuandmete kaitse põhimõtetest.

WiFi4EU võrgus: esimeses etapis vastutab kasutajate registreerimise ja autentimise ning seega mis tahes võimaliku andmete kogumise ja töötlemise eest omavalitsusüksus ja internetiteenuse osutaja, kellega omavalitsusüksus on lepingu sõlminud. Selles etapis peavad kõik WiFi4EU levialad vastama isikuandmete kaitse põhimõtetele ning kohaldatavate riiklike ja ELi õigusaktide ning eriti määruse (EÜ) nr 45/2001 nõuetele.

Teises etapis, st alates 2019. aastast võetakse kasutusele ühtne autentimisplatvorm, mis võimaldab kasutajatel registreeruda ainult ühe korra ja liikuda ühest WiFi4EU levialast teise nii, et nad ei pea oma andmeid uuesti sisestama.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga